Tõrva – Mulgimaa kuurort

Tõrva vald on elanikule armas, väärt elukoht ja omanäoline külastuse sihtkoht Mulgimaal, kus hoitakse loodust, arendatakse ettevõtlust, austatakse pärandkultuuri ja hoolitakse kogukonna liikmetest. See on paik, mis pakub aastaringset avastamisrõõmu. Mulgi kultuuri tutvustamiseks on loomisel Mulgi Elamuskeskus, mis avab oma uksed 2023. aastal. 

Tippsündmuseks Tõrva Tule-Päevad

Alates 2017. aastast toimuvad Tõrva vallas iga-aastased ja mitu päeva kestvad Tõrva Tule-Päevad, mille raames leiavad peamiselt Tõrva linna territooriumil aset mitmed kontserdid, laadad, rahvaspordiüritused ja näitused. Tõrva Tule-Päevad kulmineeruvad Tõrva Veskijärvel ja selle ümbruses aset leidvate Tulede Ööga. 

2019. aastal toimus Tõrva keskväljakul suurejooneline Verdi “Reekviemi” ettekanne, mille puhuks püstitati keskväljakule ajutises telk-kontserdisaal. 1998. aastal toimus Tõrvas senini Eesti suurim vabaõhuooperit “Porgy ja Bess”.

Aastatel 2008-2017 korraldati Tõrvas Eesti suurimat tule, vee ja muusika vabaõhu-vaatemängu Tõrva Loits. Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 raames taaselustatakse Tõrva Loits veelgi võimsamalt.

Kunst liivast

Tõrva on ajalooline suvituslinn juba aastat 1937 ning kuurortlinna tiitli rõhutamiseks tehakse Tõrvas juba aastaid liivaskulptuure. Esimest korda püstitati liivaskulptuur aastal 2020, mil läti päritolu skulptor Agnese Rudzite-Kirillova käe all valmis “Mulgi näkk”. Skulptuur osutus sedavõrd populaarseks ning 2021. aastal valmis terve liivateoste park, kus kujutati tuntuid inimesi, kes suvituslinna puhkama sõitnud. Teiste seas sai oma liivaskulptuuri ka põline tõrvakas Magnus Kirt.

2022. aastal avati Tõrvas Vabaduse Park, mis koosneb nii liivaskulptuuridest kui ka suuremõõtmelisest fotonäitusest. Pargist sai toetusavaldus Ukrainale ning nii olid ka skulptuurid saanud ainest sõjast ja vabadusest. Esimesena valmis viiemeetrine liivaskulptuur, millel on kujutatud Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid osana kuulsast New Yorgi Vabadussambast. Keskväljakule vormiti liivast ka tanki vedav traktor, pannoo Balti ketist ning rahu käemärk. Liivaskulptuuride ehitamisel olid abis Tõrvas elavad Ukraina sõjapõgenikud ning mõte sai teoks tänu kohalike ettevõtjate toele.

Rahvamajad hoiavad maapiirkondade kultuurielu

Tõrva valla kultuurielu koordineerib Tõrva kultuurimaja. Samas hoones asub ühtlasi ka Tõrva raamatukogu, mis avati 1909. aastal. Tõrva kultuurimaja kolmandal korrusel tegutseb Tõrva Kunstistuudio, kus loominguga tegelevad nii päris pisikesed kui ka täiskasvanud. Kultuurimaja rõkkab tihti muusikast, sest seal tegutsevad ka rahvamuusikaansamblid Kirime ja Jauram. Lisaks Tõrva kultuurimajale tegutsevad mitmed huviringid ka Tõrva Avatud Noortekeskuses, näiteks tantsukool HOP Dance. 

Kultuurimaja haldab ka Tõrva linnamäe ümbrusse rajatud Tõrva Tantsumäge, mis on alati olnud populaarne peopaik, kus on aset leidnud kontserdid, tantsuõhtud, jaaniõhtud ja vabaõhuetendused. Kontserdite ja sündmuste korraldamiseks kasutatakse mobiilset lava. Tõrva kesklinna ja kultuuripaika Tantsumäge ühendab kohaliku arhitekti Endla Raime kavandatud kaarsild.

Valla vanimaks rahvamajaks on Koorküla rahvamaja, kus see alustas tegevust 1910. aastal. Tänapäeval kasutatakse hoonet eelkõige rendipinnana ürituste tarbeks ja igapäevast kultuuritegevust seal ei toimu. Koorküla rahvamajas tegutses teiste hulgas kohalikult tuntud kultuuritegelane ja pedagoog Mari Kull, kes ka rahvamajas klaveri taga koori saates 17. novembril 1972 suri.

Riidaja kultuurimaja rajati sealse mõisa magasiaita 1929. aastal. Selle üheks populaarsemaks ürituseks on iga-aastane Riidaja mõisapäev. Kultuurimaja hallata on ka teised mõisahooned, nende hulgas mõisa peahoonesse asutatud Riidaja raamatukogu.

Tõrva vallas tegutsevad veel Ala rahvamaja ja Hummuli rahvamaja. Neist viimane ja noorem alustas tööd 1996. aastal. Rahvamajades korraldavad mitmeid üritusi ja koosviibimiseks ka aktiivsed külaseltsid.

Kõrgkultuurilised sündmused Tõrva Kirik-Kammersaalis

Sihtasutuse Tõrva Kirik-Kammersaali eesotsas vastutab kultuurilise tegevuse eest väsimatu kultuurivedur Ilmar Kõverik. Kirik-Kammersaalis toimuvad näitused, kontserdid, loengud, aktused, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised, jumalateenistused, vastuvõtud, konverentsid, abielu sõlmimise tseremooniad ja ristimised. Aastas külastab Tõrva Kirik-Kammersaali umbes 6000–7000 inimest. Aasta üks tippsündmusi on Tõrva Kirik-Kammersaali Kultuuripäevad, mis ühendavad nii looduse, muusika, tantsu ja põnevad kohtumised.

Tõrvast on sirgunud andekaid näitlejaid

Tõrva Gümnaasiumis tegutsenud kooliteatri asutas Arnold Jakobson. Hiljem on kooliteatrit juhendanud Eevi-Eve Valliste ning 2010. aastal loodi Külli Alumäe eestvedamisel Tõrva Gümnaasiumis näitetrupp Hingevärvid, mis tegutseb ka 2022. aasta seisuga.

Teatrivaldkonnas on Tõrva vallast laiema tuntuseni jõudnud Vanamuise teatri näitleja Lembit Eelmäe, kelle tuntuimaks rolliks jäi Põrgupõhja Jürka lavastuses “Põrgupõhja uus Va­na­pa­ga­n”. Samuti Endla teatri näitleja Malle Treial. Teatrikooli on jõudnud Liia Kanemägi-Jõerand, Aarne Soro, Adeele Jaago ja 2020. aasta Panso preemia pälvinud Hardo Adamson.

Muusika on alati au sees

Tõrva vallas tegutseb Tõrva Muusikakool, millega liitus 2015. aastal Tõrva laulustuudio. 1995. aastal loodud laulustuudiot on juhendanud õpetajad Maie Kala ja Novella Hanson. Laulustuudio neidudekoor võitis 2009. aastal ETV saate “Laululahing”. Tõrva laulustuudios on õppinud Gertu Pabbo, kes saavutas 2015. aasta suurvõistlusel “Eesti otsib superstaari” teise koha.

Tõrvast on oma karjääri alustanud ka metsosopran Monika-Evelin Liiv ja rahvusooperi Estonia solist ja RAMis laulnud tenor Urmas Põldma. Tõrva vallast on pärit Voldemar Kuslap, kes töötas 1957–1959 Tõrva kultuurimajas.

Kooridest on Tõrva vallast pärit ligi 60 aastat tegutsenud Tõrva naiskoor Heli ja Tõrva meesansambel, mis tähistas 2018. aastal 50. tegevusaastat.

Riidaja talus asub Torupillitalu, mille omanik ja eestvedaja on rahvamuusik ja pillimeister Ants Taul, kes on töötanud õppejõu ja pereansambli Torupill juhina ning keda peetakse Eesti torupillitraditsiooni taaselustajaks. Ants Tauli jälgedes on käinud tema tütred Triinu ja Anu Taul, kes esindasid ansambli Neiokõse koosseisus Eestit 2004. aastal Eurovisiooni lauluvõistlusel.

Kirjanduse suurnimed

Tõrva valla kõige tuntumaks kirjanikuks võib pidada Ala külast pärit Hella Wuolijoki (1886–1954), kes sai maailmakuulsaks näidenditega, mis on kirjutatud soome keeles ja Soome elust. 

Helmes on sündinud luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik Henrik Visnapuu, kes oli üks Siuru kirjandusrühmituse kesksemaid ja aktiivsemaid liikmeid. Herta Laipaik (1921–2008) sündis Hummulis Kaprani talus. Mitmed tema teosed sisaldavad Helme kihelkonna rahvapärimusi või on saanud ainest Helme ajaloost. Laipaiga romaani “Hallid luiged” (1986) tegevus toimub väikelinnas Tõrvatus (Tõrva) ja Valgas. 

2022. aasta suvel avati Tõrva-Helme kergliiklusteel Kirjanike tee, kust leiab mälestuspingid siitkandist pärit nimekatele kirjanikele: Salme Raatma Rosenstein, Erni Hiir, Hella Murrik Wuolijoki, Hendrik Adamson ja Henrik Visnapuu. Hella Wuolijokile on mälestuspink ka Ala külas. 

Tõrvas saab kino!

Tõrva kino Koit avati esmakordselt 1. septembril 1953. aastal ning filme näidati seal järjepidevalt kuni 2004. aastani. Kümme aastat seisis kinohoone kasutuseta, kuniks Tõrva Linnavalitsus hoone 2013. aasta sügisel taas ära ostis. Sellest ajast saati on kino taas arendatud nii tehnilise poole kui sisu poolt. Kinohoone ise on nii seest kui väljast säilitanud nostalgiahõngulise välimuse ning see uhke stalinistlik hoone on muinsuskaitse all.

Alates 2019. aastast on kino digitaliseeritud ning ekraanil näeb iganädalaselt uusimaid filme. Tõrva kino haldamisega tegeleb MTÜ Tõrva Kinosõprade Selts ning Tõrva Vallavalitsus.

Tunnustame kultuuritegijaid!

Tõrva vald annab kultuuritegijate tunnustamiseks alates 2019. aastast välja Tõrva valla kultuuripreemiat. Tõrva valla kultuuripreemia laureaadid on Elmar Orav (2019), Thea Leitmaa (2020), Laine Vettik (2021), Vello Jaska (2022). 

Enne omavalitsuste ühinemist kandis tunnustus nime Mari Kulli nimeline kultuuripreemia. Selle on pälvinud 2008. aastal Sven Malm, 2009 – Aado Kaasik, 2010 – Maie Kala, 2011 – Tõnis-Rein Ainso, 2012 – Novella Hanson, 2013 – Imbi Umbleja, 2014 – Tõrva naiskoor Heli, 2015 – Ilmar Kõverik 2016 – Eevi-Eve Valliste, 2017 – Valdeko Kalamees ja 2018 – Voldemar Kuslap.

Tõrva on koos Tartuga Euroopa kultuuripealinn 2024

Neli kõige olulisemat Ellujäämise Kunsti Tartu 2024 programmis on omapärasus, jätkusuutlikkus, ärksameelsus ja koosloovus. Tõrva Ellujäämise Kunstid väljenduvad mulgilikus jonnis, leidlikkuses ja edasipüüdlikkuses. 

Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna programmi viib ellu Tartu linn koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega, teiste seas ka Tõrva vald.